Kuidas me tajume teist inimest? Ruumi, kuhu astume? Hetke, kus tabame ootamatut ja teistsugust? Kui palju mõjutab meie tegutsemist, lähenemist, suhtlemist mingi teadmine kellegi kohta? Üks ja sama mees. 6 erinevat lugu. 6 fotograafi. 6 erinevat tulemust ühest ja samast mehest. Huvitav ja mõtlemapanev näide sellest, kuidas meid mõjutavad lood, mida kuuleme.

Või teine. Kui Magnus Walker teile tänaval vastu tuleb, siis mida te temast arvaksite? Pikad rastapatsid, pisut hooletu riietus. Kas heidate pilgu? Ja mõtlete, mis looga see mees on? Kuula ise tema lugu. Mõned vihjed: jättis kooli pooleli, kui oli 15. Leidis end ühel hetkel unelmatemaalt. Julges kirjutada Porche peakontorisse ning “lõhkuda” riideid. “Edu – see tähendab vabadust luua seda, mida soovid” ütleb ta. 

Kuhu sind täna kõhutunne viib?

Tulenevalt oma suurest huvist õppimise vastu näib, et igal pool sellest “räägitakse”. On õppimise ümbermõtestamise aeg. “Rethinking. Redefining. Reimagining.” on märksõnad, mis kutsuvad julgemalt mõtlema, mis on õppimise ja hariduse mõte tänases maailmas. Noam Chomsky küsib, kas me õpime selleks, et läbida teste või luua midagi? John Maeda, Rhode Island’i Disainikoolist, mõtiskeb “Inimesed meie ajal. Me ei tea enam, mida õppida”. Kery Facer kutsub küsima veelgi sügavamaid küsimusi: mida tähendab sinu jaoks võimalus elada suurepärast elu? Ja kui vastus on teada, siis milline roll selles on õppimises. Ja kus sinu jaoks õppimine üldse võiks aset leida?

Kui sind paelub tulevik, mis juba kohal, siis uuri Taani organisatsiooni Bespoke tegijate mõtteid tulevikuõppimisest. Mõned trendid ja suundumused. Visuaalne mõtlemine. Glokaalne tegija. Metsakoolid. Suhete loomine. Mängulisus.

Haara kinni ja loo ise oma õppimise teekond.

Igas hetkes me loome ruumi. Suhetele, tööle, järgmisele projektile või kogemusele. Kõige kallim ja väärtuslikum on aga omaruum. Sügav suhe iseendaga. Soov mõista ja aru saada, kes ma tegelikult olen. Heita kõrvale maskid ja rollid, mida annab haridus või elulugu, usk või kultuurilugu. Julgus käia oma teed ja keskendumine tähenduslikule teeb ruumiloomisest kogu elu kestva praktika.

Iseendale ruumi luues õpid justkui uuesti tajuma iseennast. Oma võimalusi, lõputut rikkust enda sees, senitabamata potentsiaali. Ruumiloojana kujundab igaüks omanäolise lõuendi oma elust valides sinna sobivad värvid, varjundid või sümbolid. Mõnikord läheb see kergelt, ent on hetki, kus  koged kinnijäämist, enam kui “100 teega-ristteel-segaduses-olemise“ tunnet. Ja kui ise ei oska, ja ehk alati ei peagi, siruta abikäsi sõbra või tuttava suunas. Luba endale aega eemalduda, vaadata iseendasse või loobuda. Kahtluse alla seada olemasolev, nihutada piire endas ja enda ümber, luua uut, sest vana enam ei toimi. Ruumiloojad julgevad istuda segaduses ja kaoses. Sest neid kannab  sisemine usk ja usaldus, et midagi tähenduslikku on veel ees. Oma praktika leidmine aitab hoida selgroogu ja segaduses märgata uut, olgu selleks siis looduses liikumine, mediteerimine, jooga, teadlik hingamine. Mõnikord aitab lihtsalt keskendumine ühele asjale korrale.

Millele sina täna oma elus ruumi lood?

Päriselt.