Üks viis inimeseks olemist mõtestada on tema püüdluste mõistmise kaudu. Me püüame aru saada, miks me midagi kogeme. Me tahame mõista, miks midagi meiega juhtub. Me otsime seletust. Eriti siis, kui meid tabavad eluraskused, kaotused või kriisid. Me kogeme praegu maailmas üht iselaadi katkestust või kriisi, mida me mingil moel enda jaoks lahti seletada püüame. […]
Loe edasi
Ma ei tea, kuidas sinuga, aga see viimane pöörane aasta on minus esile toonud teatud kummalise igatsuse. Igatsuse uute elamuste ja kogemuste järele, mis sütitavad, müksavad, mõjutavad. Piirangutel on huvitav mõju. Ühelt poolt on nendes paras ports loomingulist võimalust, kutset nutikaid lahendusi leida ja ennast ületada. Ent teisalt, kui piirangud kraabivad sotsiaalseid kontakte, vähendavad uute […]
Loe edasi
…ent veelgi enam julgetest ja teadlikest protsessijuhtidest. Organisatsioonikonsultant Edgar Schein (Scharmer 2018) on öelnud: “Mulle ei meeldi inimesed, kes ütlevad, et “on kahte liiki inimesi”. Aga tõesti on kahte liiki inimesi: need, kes mõistavad protsessi ja need, kes ei mõista”. Protsessi mõistmine tähendab arusaamist, kuidas tekib sotsiaalne ruum või väli (social field), kus kujuneb selline […]
Loe edasi
Täna ma luban pausi. Eile oleks pidanud pidama pausi. Oleks mul vaid julgust pidada pausi homme. Igaüks meist kogeb praegust aega omal moel: ühed tunnevad kurbust, jõuetust, ebakindlust; teised lootust, uute võimaluste esilerkimist, uudishimu tuleviku suhtes. Mis on praeguse aja õppetunnid inimeseks olemise ja inimkonna kohta? Olen püüdnud leida oma suhestumise eriolukorraga ja loonud või […]
Loe edasi
Mõni aeg tagasi paluti mul kirjutada artikkel “Kohtumine eneseteadliku professsionaaliga” noortevaldkonna ajakirja “Mihus”. Siin avan mõtteid professionaalsusest, eneseteadlikkuset ja eneseuurimisest. Inimese süvakihid on huvitavad. Aeg, kus me elame, esitab iga päev inimeseks olemisele uusi väljakutseid. Põnev on küsimus, kui palju me ennast tegelikult teame ja tunneme… Naudin loomist. Inspiratsiooni annab elu ise, mõnikord loetud tekstid. Nii […]
Loe edasi
Ise olemisega seotud sõnavara on viimastel aastatel hüppeliselt kasvanud, nt enesehoolivus (self-care), enese kaastunne (self-compassion), enesearmastus (self-love), eneseteadlikkus (self-awareness), enesekontroll (self-control) jne. Kas see tähendab, et me inimestena tunneme ja teame ennast rohkem? Oleme targemad ja õnnelikumad? Endale lähemale jõudnud? Hariduse uurija ja professor Mark Tennant tõdeb, et ideaaliks on ühenduses olev, terviklik ja integreeritud […]
Loe edasi